Põhisöötade kogused sõltuvad sellest, milliseid ja kui palju neid kasutada on.
Silo kuivainesisaldus võib olla suuresti kõikuv (15...60%), sellest tingituna on õigem silo kogust arvestada kuivaine järgi. Lehm võib süüa päevas silo kuivainet 7...12 kg (ainsa rohusöödana kuni 16 kg). Silo kuivaine kogus ratsioonis oleneb lehmade kehamassist, jõusööda osatähtsusest ja silo kvaliteedist.
Naturaalkaalus silo (kuivainet 20...30%) võivad täiskasvanud veised maksimaalselt süüa 40...50 kg päevas. Optimaalseks päevaseks koguseks oleks siis lehmale 25...30 kg ja noorveistele sõltuvalt vanusest 5...20 kg. |
Heina, kui see on ainsaks rohusöödaks, võib täiskasvanud veis ära süüa 10...13 kg. Kui söödetakse ka silo, võetakse heina ratsiooni 1...3 kg.
Põhk on toitainetevaene koresööt (suur toorkiusisaldus, väike energia- ja proteiinisisaldus), seda ei saa lehmade ratsiooni üle 2 kg võtta ning sedagi alles siis, kui heina napib ja kasutatav silo on liiga väikese kuivainesisaldusega. Vasikatele põhku ei anta, mullikatele võetakse seda ratsiooni mitte rohkem kui 1...2 kg. |
http://www.hay-net.com/timothy.htm
|
Jõusööta (teraviljad ja nende jahvatussaadused, srotid, koogid) võetakse söödaratsiooni nii palju, et katta see osa energia- ja proteiinitarbest, mis põhisöötadest puudu jäi.
Jõusööda osatähtsus ei tohiks moodustada üle 60% ratsiooni kuivaine kogusest. Meil kulutatakse 1 kg piima tootmiseks 200...500 g jõusööta. Jõusööta isu järgi andes, võivad lehmad seda süüa 12...15 kg, tipplehmad isegi kuni 20 kg päevas. Noorveistele antavad jõusöödakogused sõltuvad sellest, kui palju on kasutada põhisöötasid ja missugune on nende kvaliteet. Küllaldase ja kvaliteetse põhisööda korral võime noorveised üles kasvatada väikeste jõusöödaannustega (1...2 kg päevas). |
Foto: Silvi Tölp
|